ajaviide,  aktuaalne

Emadel ei ole sobilik pidutseda

Sattusin lugema Pere&Kodu Delfi-s ühte artiklit, vaadata saad SIIT.  Eks neid taolise sisuga artikleid on ilmunud veel nii mõnigi, kuid sel korral otsustasin haarata sõnast (loe:artiklist) kinni ja kirjutada teile, mis mina asjast kah arvan. Teemaks on siis, nagu pealkirjastki välja võite lugeda, arutelu sel teemal, kas emad võivad käia väljas pidutsemas ning kus jookseb see nn südikuse piir, kustmaalt on asi ikka täitsa õle võlli, a la kes jookseb sünnitusmajast otse Vabanki ning kes istub koduseinte vahel lapsega nagu vangikongis, sest pole sünnis väljas käia. 

Seal artiklis on lugeja välja toonud üsna äärmuslikud näited muidugi aga eks need arvamuseavaldajad jagunevad ka enamasti (mitte 110%) kahte äärmuslikku leeri, ühed on sügavalt veendunud, et üks õige ema peaks olema võsukese/võsukestega kodus õige mitu aastat ning jumala eest, kui ta peaks oma rinnapatjadega julgema kuskile lounge sõbrannadega maha istuma minna või veel hullem, jätta lapse hoidjale ja minna õhtustama/kinno oma elukaaslase ja lapse isaga ning teised on veendunud, et selleks, et emal, säiliks kaine mõistus, on vaja end aegajalt tuulutada ja vot pannagi selga minikleit, teha suitsumeik ning minna vanalinna tantsima ning seda kasvõi hommikuni.

Antud artikli kohta mul arvaus puudub AGA mul on arvamus sellest, milline üks õige ema olema peaks või vastupidi, milline ta kohe kindlasti olla ei tohiks. 

Üks “real mom” on hullunud inimene kodus ning peale aastat, paari aastat ei mäleta ta enam enda õiget nime vaid reageerib ainult sõnale “ema”. Ta ei lahku kodust meelelahutuslikel põhjustel, kui siis ainult lapse sünnipäevale mängutuppa (või beebikinno), ta ei käi õhtuti peale AK-d väljas oma nägu näitamas, sest see on ebasünnis, samamoodi nagu üle põlve kleidid ning kontsakingad, rääkimata glitterist. Üks õige ema ei joo alkoholi, ei tee suitsu, ei käi juurksuris ega osta endale uusi hilpe! Miks?A Kelle jaoks? Mees on olemas, laps ka! Mille või kelle jaoks siis vaja ennast üles vuntsida, Ah?? Nad lähevad üldjuhul varakult  magama ning neil puudub igasugune sotsiaalelu ja  oma “mina” , nad on siiski emad, eksole! Peale lapse/laste saamist nad eksisteerivad ainult lastele (laste isa on ka teisejärguline) ning ebasünnis oleks soovida endale tähelepanu või tegeleda hoopis oma hobidega.

Üks õige ema imetab oma last miinimum aasta ja võib seda vabalt teha kuni lapse 5 aastaseks saamiseni, mida kauem, seda parem aga vähem, kui aasta siis ikka kehva ema. Õige ema õpetab oma lapse potil käima juba 6 kuuselt, kui see ei õnnestu, on pool aastat veel aega, sest üle aastane laps, kes ei käi veel ise potil on väga taunitav ja lausa häbiväärne. Kui laps 1.5 aastaselt kuni 100 sõna ning 2 või isegi 3 sõnalisi lihtlauseid ei kõnele siis on see märk kehvast emast, ta lihtsalt ei ole viitsinud last õpetada ning ilmselt käib palju väljas pidutsemas. 

See päris õige emps annab oma lapsele vaid orgaanilisest toorainest valmistatud mahe-toitu (eelistatavalt vegantoitu). Valmistoit ning poolfabrikaadid viitavad sellele, et sa oled emaduses totaalselt läbi kukkunud. Aa ja kui sa alla 3 aastasel lapsel lubad kooki süüa või multikaid vaadata..ei soovitaks sellest kunagi kellelegi rääkida, sest vastasel juhul sind visatakse kividega surnuks ning laps jääb emast ilma. Õige mamps istub kodus lastega  miinimum 3 aastat ja parimal juhul võiks lapsele kodus ka eelkooli ise ära teha ning seda siis Montessori ja Waldorfi stiilis, kõik muu on lihtsalt jura!

Muideks, ükski õige ema ei nurise emaduse üle, ta ei ole väsinud, pinges, stressis ega nuta kunagi. Pigem tunneb õige ema ära selle järgi, et ta on marurahulik, vaoshoitud, heade kommetega, puhanud ja värske väljanägemisega.  Õige ema võib ära tunda ka  selle järgi, et ta ei tee kärjääri, ei teeni raha ega  õpi, kuid see-eest koob kodus lastele sokke. 

Kas sa oled the real thing ehk see päris õige ema? 😀 

4 kommentaari

  • Britt

    Poolfabrikaate ei osta, kooki lasen süüa, Montessori meeldib aga mitte kõik sellega kaasnevad põhimõtted, käin sõbrannadega veinitamas aga hiljemalt 23:00 tahaksin voodis olla küll, potitamisega ei kiirusta absoluutselt ja 1a3k vanusega pole isegi proovinud veel kordagi, kontsasid ei kanna aga seelikut/kleiti, mis kasvõi põlvedeni ulatuks, pole – kõik on lühemad (ok, valetan, üks seelik ikka on pikem!), oma hobid on ja nende jaoks võtan iga nädal terve päeva, mil kõik lapsed vanavanematele 24ks tunniks annan – ma nüüd ei teagi, mis ma selle postituse järgi olema peaksin. 😀

    Endale tundub, et kuigi mul on mõne asja suhtes üsna vankumatud vaated (enamasti kõik, mis puudutab toitumist ja mänguasju), siis tegelikult on päris okei tasakaal. Lapsed on ilmselgelt väga suur osa mu elust, aga selle kõrvale mahub parajas koguses muud elu ka. 🙂

    • seeeiolemuinasjutt

      Mul on ikkagi väga karmid reeglid siinkohal nii, et…
      Ok, nali! 😀
      Olen lapsele andnud kooki ja viinerit ehk poolfabrikaate.
      Käinud väljas ja olnud seal lausa hommikuni, kui laps ema juures näiteks kuid olen ka lapseta aega kasutanud lihtsalt magamiseks.
      Montessori ja Waldorfi mingeid ideid pooldan, teisi jällegi mitte väga, lapsel on ka plastikust mänguasju.
      Kontsi olen kandnud kuid minikad ja kontsad ei tõmba mind eriti. Pole väga kuskil käiagi nendega.
      Aa ja kuigi saab aegajalt ka viinerit poest siis teen ka orgaanilisest toorainest toitu või veganküpsetisi näiteks.
      Olen igati selle poolt, et ma või lapse isa võiks vahepeal käia puhkamas, väljas õhtustamas vms. Ka ema on inimene ja teised (tavalised) inimesed käivad väljas end õhutamas, kogumas, laadimas..miks need emad erinevad siis nendest vallalistest/tavalistest nö 😊

  • Reedi

    Mind ajas see artikkel päris tigedaks. Muidugi peamiselt seetõttu, et paralleelid enda eluga olid nii ilmselged. Saatsin siin ühele sõbrannale lingi https://www.novatours.ee/kampaaniad et vaadaku kas talle sobib mingi kuupäev et võtaks ja läheks nädalasele “ainult sõbrannad” reisile. ja selle asemel, et linki avadagi, hakkas ta uurima, et kas siis mu tütar tuleb ka kaasa. Kui ma ütlesin, et jätan 2a tütre koju, siis tuli paras tiraad selle kohta, et lapsel on ikka ema vaja ja kuidas ma suudan ja kuidas ma suudan. No pagan, lapsel on isa ka! Päris kurvaks tegi selline suhtumine nii lähedase inimese suust. Et nagu jah ideaalne ema ja reaalne ema. Ma olen pigem reaalne.

    • seeeiolemuinasjutt

      Oh jah 😳 Täitsa kurvaks teeb! Ma olen 2 aasta jooksul maksimaalselt 3 ööd lapsest eemal olnud ja see ka seetõttu, et isa polnud parasjagu, mul oli 39 palavik ja viirus ning koolis oli vaja praktikaaruanne kirjutada ja ma lihtsalt ei suutnud kõike korraga. Muidu pole puhkamas käinud ja juba lapse sünnist saadik sain “heiti” selle peale, et lapse julgesin emale ööseks anda, et magada kodus lihtsalt vms.

      Mul on meeletult kurb meel, et emadesse suhtutakse nii karmilt, nagu nad ei olekski enam inimesed peale sünnitust vaid ongi emad ning igal nende sammul neid kritiseeritakse, mõnitatakse, nad jäävad ühiskonnas ette ja samas lasub neil ka kõige suurem kohustus kasvatada tublid, kombekad inimesed. See töö on meeletu ja meil pole õigust puhata?!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga