blogimine

Kuidas ja kuhu ma Gibraltarile tööle sain

Tänaseks olen ma tööl käinud juba 2 nädalat ja praegugi istun Gibraltari peatänaval ühes kohvikus ning ootan tööpäeva algust aga teid huvitab ju see, kuidas ma ikkagi tööle sain ja kuhu siis, sest ühes postituses kelkisin, et asun ühes “Organic Shop”-is tööle Gibraltaril, postituse leiad SIIT.

Õõh, ma pean ikka vahele nentima, et nad enamusjaolt ei oska siin käpakohvi teha. Piim on 70% ajast ära kõrbenud ja Latte, mis peaks olema suht koheselt joodav peale valmistamist ehk siis see ei tohiks olla kuum, on pea alati veel 15 minutit peale tellimist ka nii kuum, et juua ei saa. Endal on neil erinevate kohvi valmistamise meetodid lausa seinale joonistatud, kodukatel üleval jne. Tahaks kohe öelda midagi või veel parem-ise selle kohvi endale valmis teha. Vahel tuleb hea ka ikka, täitsa maha ei tee, praegu lihtsalt olen oma Lattega 10 minutit istunud ja kõrvetasin keele ära.

Teemasse tagasi, minu tööle saamise lugu algas detsembri alguses, kui ma saatsin c.a 15-20 meili välja koos vastavate motivatsioonikirjadega. Ma kandideerisin nii personalitöö ametikohtadele (värbaja, spetsialist, assistent) kui ka adminiks kontorites, assistendiks ja CV sai saadetud ka klienditeeninduse positsioonidele, näiteks Gibraltari kinno, kohvikutesse jne. Ütleme, et 20-st meilist sain ma vastuse 5-st kohast, üks värbaja võttis minuga ühendust ja pakkus mulle abi ning soovis, et ma parandatud CV talle meilile saadaks ning seda ma ka tegin aga rohkem ma temast kuulnud ei ole, paarist kohast sain vastuse, et ametipositsioon on juba täidetud või minu profiil ei sobi nende poolt pakutuga jne.

Ühest kohast sain meili vahetult peale kandideerimist, kas ma saaksin minna vestlusele. See oli detsembri algul, 02 kuupäeval, mis oli reedene päev. Läksin vestlusele ja tagantjärgi nüüd tean, et minuga vestlesid minu otsene ülemus, kes on ühtlasi ka ettevõtte direktor ning ettevõtte omanik-mõlemad olid väga sõbralikud, huumorimeelega, minu tüüpi inimesed. Ma vestluse lõpus küsisin paar küsimust ning viimaseks jätsin: “Millal ma alustada saan?” #enesekindel. Selle peale vastatu, et tuleval nädalal on neil ees veel üks vestlus või mitu, ma ei mäletagi aga et teisipäeval võiksin kontorisse minna ja siis on nn viimane ring kandidaatidega ja nad teevad oma otsuse.

Sel hetkel olin ma end lubanud tervisepoodi Gibraltarile, kuid oli üks AGA, nimelt ei olnud mul veel Annabelile lasteaia kohta ja me parasjagu otsisime. Ma olin enda peas juba ära otsustanud, et tervisepoodi ma tööle ei lähe ja et minust saab finantsettevõttes kontori admin (koht, kus vestlusel käisin). Ma olin elevil ja mul olid kõhus need nö liblikad, mida mul tervisepoega ei olnud ja ometigi ma ei teadnud veel sel hetkel oma saatust. Mille järgi ma siis selle otsuse ära tegin? Olgu öeldud, et palgasumma ei olnud siinkohal üldse määrav, poes pakuti Gibraltari miinimumi+ palgakõrgendust peale katseaega ja boonuseid (6.75£ tund ehk napilt 7€ tunnis), admini positsioonile kandideerides ma isegi ei teadnud palganumbrit tol hetkel veel. Poe inimesed olid lahked, sõbralikud, olemuselt pigem hipid (mis mulle väga meeldis) ja ilma lasteta noored töörügajad. tööajad oleksid olnud 5 päeva nädalas E-R või T-L kell 10-19 ja 19.15 bussiga oleksin ma koju jõudnud viiel päeval nädalas kell 21 õhtul, kui Annabel juba magab.

Töö olemus, vastutus ja tööajad olid peamiselt minu murekohad. Ma kartsin seda, et ma praktiliselt kaon Annabeli elust viieks päevaks nädalas ära ja üle nädala ka laupäeval mind pole ning Härra peab hakkama lisaks täiskohaga tööle, sõitma peale tööd Annabeliga bussiga koos üksinda koju , vajadusel käima veel poes, sest mina ei jõuaks seda ükski päev teha ning õhtuti tegelema toidu valmistamise, pesu pesemise, lapse vannitamiste ja muude elutähtsate asjadega. Ma lihtsalt arvan, et selline eluviis ei oleks olnud meile jätkusuutlik ja mina oleksin aja möödudes kurb olnud, sest ma olen harjunud olema Annabeliga igapäevaselt ja Härra oleks lõpuks kah läbi põlenud. Ma olen olemas olnud Annabelile siis, kui ta on haige, terve, väsinud, jonnine, rõõmus jne ning ma polnud vaimselt valmis nii pikaks ajaks temast eemalduma kuigi eks ma oleksin pidanud seda tegema niikuinii, kui saatus poleks otsustanud teisiti.

Järgmisel esmaspäeval olin ma saanud tervisepoelt mitu sõnumit, et millal ma juba minna saan, lasteaia kohta meil veel polnud ja millalgi peale lõunat sain ma ühe kõne, mis tegi mu väga õnnelikuks- ma sain finantsettevõttesse adminiks ja nad olid otsustanud, et nad viimast vestlusteringi ei teegi, sest otsus oli tehtud väidetavalt juba peale minu kontorist lahkumise hetkest! Juhhei ja vallerii! Nad küsisid, millal ma alustada sain ja olin natuke mures, kuid vastasin, et mul pole lapsele veel hoiukohta, kuid paari päeva jooksul peaks selguma, kuhu Annabel läheb. Mulle öeldi, et ma võtaks rahulikult, sest lapsele hoiukoha leidmine on esmatähtis ja et ma annaks tuleval nädalal teada, kuidas mul läheb ja kas ma olen valmis tööle asuma. No selle peale ma juba sulasin, olin isegi valmis pisara poetama!

Käisin vaatamas hoiukohti Gibraltaril ja ka Hispaania poole peal, sellest saagast kirjutan eraldi postituses, ja lõpuks otsustasime ära ja 2 päeva käis Annabel pooliku päeva hoius harjumas ja järgmise nädala esmaspäevast jäi ta juba pikaks päevaks ja mina asusin tööle. Tööajad on 08-16 esmaspäevast reedeni, kusjuures reedeti on minuteada tööpäevad kella 15-ni lausa, tund aega on päevas lõuna, mis käib tööaja sisse. Ametipositsioon siis admin kontoris, kuid hetkel õpin ma raamatupidaja (kes on Poolakas, peaaegu nagu naaber ju hihi) tööd, sest tal on plaanis veebruaris puhkus võtta ja selleks ajaks peaksin mina ideaalis tema töö üle võtma, vähemalt mingi osa sellest. Minu otsene ülemus on ettevõtte direktor ja tema tegeleb äri juhtimisega ja minu ülesanne on teda aidata ja administreerida. Muidugi saan ma ka kontori peatelefoni vastu võtta ja suunamisi teha, mida ma olen siiani vaid filmides näinud, kuid alati soovinud ise teha.

Ma olen väga põnevil, ütlen ausalt! Ma muidugi astun jälle oma mugavustsoonist välja ja saan kõvasti vatti, kuid see on seda väärt, ma usun. Oma tööga seoses õpin Gibraltari ja UK seadusandlust, raamatupidamist, ärijuhtimist ja seda kõike võõras keeles- inglise keeles. Kuigi ma ing. keelt oskan (ameerika ing.keelt) siis Briti/Gibraltari ing keel on natukene teistmoodi ja põnev ka samas ja noh, erialaselt on mul keeleliselt väga palju õppida veel. Aga olgu, töö ootab 🙂



Vaade kontori rõdult
Esimene koosolemine ehk jõuluõhtusöök töökaaslastega

Kui sul on küsimusi minu tööle saamise, töökoha või ehk mõne muu asja kohta siis jäta mulle kommentaar ja ma vastan hea meelega 🙂

EDIT: Unustasin kirjutada suure kiiruga, et poodi ütlesin ma ära samal päeval, kui ma kuulsin, et sain praegusesse kohta tööle. Kuigi mul oli seda raske teha, sest ma olin neile ennast lubanud, jäin ma endale kindlaks. Lõppude lõpuks tegin ma otsuse endale ja enda ning pere heaolu huvides.

3 kommentaari

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga